Mõned fotod 28. august 2015
Juba siis oli tekkinud õievarre alge, aga siis pidasin vistiti kõrvalvõrseks.
Ja ikka korv keskele, ilma enam ei kujutagi ette.
Ei tähenda, millises keskkonnas kasvab, ikka on õhku juurtele vaja.
Esimene ponnistus, kasvabki õievars.
Ausalt öeldes oleks rohkem rõõmu tundnud hoopis uuest kõrvalvõrsest.
Plaanis oli lasta niikaua, kui esimese õie avab, et näeks õied ära.
10. aprill 15. aprill
20. aprill 24. aprill
No jah, nii paljukestki seda õitsemise lootust jaguski. Keegi oli pungad nahka pannud!!!
Ei osanud kahtlustadagi, kes võiks olla.
Järgmisel päeval tõstsin aknalaua tühjaks, mõtlesin et kus võiks mingi hirmus mardikas või röövik peidus olla, oli see ju hammustuse jälg. Avastasin ühel taimel veel pool ülemist osa ära näritud.
Muretsesin ülejäänud õievarte pärast.
Mõistatuse mõistatus!!!
Ja oleski jäänud mõistatuseks, kui ei oleks uurinud laual tagurpidi olevat teeküünalt.
See oli siis sama tüüp, kes pistis jahedas toas olevate tomatitaimede alumised lehed nahka.
Vahepeal oli üks lahti, et toast sooja õhku tuleks neile.
Aga ma ei arvanud, et ta aknalauale ka maiustama tükib.
Need olid nestega koos, eks ta oli ka magusa maias.
Maitses vahelduseks ka teeküünalt, sellega ta vahele jäigi. Õigemini kahjur tuvastatud !!!
Kas peaksin tänama, et nüüd kogub taim elujõudu.
Muidugi ma hästi ei usu, et minu või taime kasusid silmas pidas!
