Õitsemine

Esimese õie avas 28 oktoobril ja nüüd siis
täna 15. novembril näitavad esimesed kaks õit väsimuse märke.

Pea kolm nädalat,
väga hästi pidasid vastu!


Fotod 29. oktoober

 

Eelmise aastaga võrreldes on neli õit vähem, seega ainult
kaheksa. Eks ta pidi vahetult ju harjuma ka uue keskkonnaga, samblast kooresse.
31. oktoober

 

Ilu juba rohkem, aroom on ka oivaline. Pesitseb aknariiulil, otse arvuti kohal.
Laua taga istudes tunned peent aimatavat aroomi. Kui õied hakkavad väsima, siis hakkab aroom kaduma.

 

Algul olin kahtlev, nii sarnane ´Twinkle´-ga.
Aga siis veendusin, et nad ei ole ühesugused.
Erinevused õites on siiski olemas.
Mulle meeldivad tema õite kujud isegi rohkem,
aga mõlemad on armsad.

1.-2. november

 

Viimased fotod, vast piisab!

Maailma uudistaja

Neofinetia falcata x Vanda testacea kuu aega hiljem.
Paljudel on käsil õievarte moodustumine, nii ka temal.
Koores olemine on nii või teisiti talle hästi mõjunud. On rahul minu otsusega.

Fotod. 19. september

Siin võib veel kahelda, kas mõtleb tõsiselt või ei.
Aga tänasega on paisumine silmnähtav ning ka juba upitamas lehtede kaenlast välja.
Need fotod tulemas ...

Järgmised fotod ...
4. oktoober                                      9. oktoober

15. oktoober

 

19. oktoober

Nüüd toimub juba kannuste
vormimine ja ikka ja varsti ....

Vandofinetia

Tal ei ole veel õnnestunud päris enda nime saada.
Aga neofi ja vanda hübriidina
saab teda kutsuda vandofinetiaks.


See  foto pärineb ajast    20. juuni 2012

Ajaloost veidi

http://annelasblogi.blogspot.com/2013/07/neofinetia-falcata-x-vanda-testacea.html

           

Eelmise aasta augustis ta õitses

http://annelasblogi.blogspot.com/2013/08/oitsemine.html

  

Eelmise aasta sügisel sai ta uuesti
samblapallile monteeritud.

1. november 2013

   
Võtsin jällegi vastu riski uuesti samblapall.
Tegelikult oleks võinud ju juurte järgi teha
vastavad järeldused.
Üks lehtki on hoiatuseks kolletunud.
Mõtlesin, et saan paremini kontrolli all hoida.

No on ju nii nunnud, kuidas jätad võimaluse kasutamata.
Ikka sammal ja pall!

21. märts

Uus juur ja vana uus jätk!
Mingi hetk sai isegi uus pall ja uus pott ...

Aga ei meeldinud talle enam miski. Algas streik!

2. august                                 8. august

Kohe järjest võttis ette!
Tahtis näha, kas ma siis reageerin lõpuks ja teen nii nagu temale meeldib ehk kas võtan lõpuks mõistuse pähe.
Siin ei olnud enam midagi kahelda.
Eriti, kui ma kurvalt vaatasin neid fotosid, kus rõõmsalt säras kõik lehed kaunilt alles.

19. august - sai teoks

Viimane aeg neid juuri säilitada.

Nüüd sai kenasti koore sisse tagasi,
esialgu plastikpotti. Eks edaspidi vaatame!

Aga samblale ma teda enam ei topi,
ei eksperimenteeri.
Loodan, et andestab mulle.
Praegu vaatab mulle pingsalt otsa, aga tundub rahul olevat.


Julgen tunnistada, kui eksin ning ei aja enam enda jonni edasi.
Paksemate juurtega ehk hübriide ma ei saa pallil kasvatada, vähemalt oma tingimuste juures.
Meie sambla puhul küll mitte, nii kohutavalt vettib ära. Kastes muutub raskeks ja tihkeks.
Kallim, spetsiaalne Uus-Meremaa oma, oleks olnud kindlasti parem.
Olen selle eeliseid näinud. Ja mitte ühelgi ei läinud juureotsad inetuks, mis mul selles kasvasid. Ei vetti ega vaju ära.
Aga eks elame siis koores,
esialgu saan kenasti ära kasutada rakukeraamika poti ümbrispotina.