Otsustamist ühe või teise kasuks takistas õievarre kasvamine.
Kevade poole tegi taim ise oma otsused,
pidin kurvastusega seda ainult nentima.
Vähemalt otsustas hakata juuri kasvatama.
23. aprill
Tekivad päris uued kui ka sealt, kus kunagi pooleli jäi.
Jälgisin teda, kuidas on edasiminek. Areng toimus.
Mingil hetkel võttis temagi osa juurte otste kuivatamisega.
Märkasin ja nägin, kui hästi ning rõõmsalt kasvasid kevadel Currlinist saabunud asconeofid oma substraadis - koores.
Otsus oli tehtud, aga täideviimine võttis aega. Aga lõpuks teostus!
15. august
Osad juured olid muutumatus seisus.
Osadel kuivas aktiivne juureots ära, sealt hakkab kunagi uus tsükkel uuesti pihta.
liibunult poti seina vastu.
Nii tugevalt, et pidin jupp aega savipotti soojas vees leotama.
Lõpuks sain õnnelikult kätte.
Rõõmsat hetke jäi väheseks, sest potti mahutades (tegin küll ettevaatlikult), aga suur jupp sellest murdus.
Niipalju siis minu vaeva nägemisest.
Kuna plaan oli niikui plastikpotti panna (nr. 8 vist),
siis ümbrispotiks sai valitud rakukeraamikas tehtud.
Kuigi ma neid seest ei glasuurinud, oli see tahmunud sisemus minu jaoks pisut hirmutav.
Senini pole meelest läinud, millised vänged suitsud ja aurud seal läheduses olid.
Ei tea, kuidas sellises taime juured ennast tuuneksid.
Vähemalt tema ega ükski teine hinnalisem orhidee ei saa ning ei pea olema katsealuseks.
Kuna kooretükid just kõige peenemad ei olnud,
sai poti peale pisut sammalt pandud.
Esiteks - hea niiskuse hoidmiseks.
Teisel juhul, kui koor on põhjas veel niiske, aga pealmine kiht kuiv.
Piisab sambla niisutamisest, et hoida enam-vähem niiskus ühtlasem ja tasakaalus.
Kolmandaks, kui juureotsi on kärbitud ja kaneelitatud, siis kulub taimel ära just selline niiskuse saamise võimalus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar