Tal ei ole veel õnnestunud päris enda nime saada.
Aga neofi ja vanda hübriidina
saab teda kutsuda vandofinetiaks.
See foto pärineb ajast 20. juuni 2012
Ajaloost veidi
Eelmise aasta augustis ta õitses
Eelmise aasta sügisel sai ta uuesti
samblapallile monteeritud.
1. november 2013
Võtsin jällegi vastu riski uuesti samblapall.
Tegelikult oleks võinud ju juurte järgi teha
vastavad järeldused.
Üks lehtki on hoiatuseks kolletunud.
Mõtlesin, et saan paremini kontrolli all hoida.
No on ju nii nunnud, kuidas jätad võimaluse kasutamata.
Ikka sammal ja pall!
21. märts
Uus juur ja vana uus jätk!
Mingi hetk sai isegi uus pall ja uus pott ...
Aga ei meeldinud talle enam miski. Algas streik!
2. august 8. august
Tahtis näha, kas ma siis reageerin lõpuks ja teen nii nagu temale meeldib ehk kas võtan lõpuks mõistuse pähe.
Siin ei olnud enam midagi kahelda.
Eriti, kui ma kurvalt vaatasin neid fotosid, kus rõõmsalt säras kõik lehed kaunilt alles.
19. august - sai teoks
esialgu plastikpotti. Eks edaspidi vaatame!
Aga samblale ma teda enam ei topi,
ei eksperimenteeri.
Loodan, et andestab mulle.
Praegu vaatab mulle pingsalt otsa, aga tundub rahul olevat.
Julgen tunnistada, kui eksin ning ei aja enam enda jonni edasi.
Paksemate juurtega ehk hübriide ma ei saa pallil kasvatada, vähemalt oma tingimuste juures.
Meie sambla puhul küll mitte, nii kohutavalt vettib ära. Kastes muutub raskeks ja tihkeks.
Kallim, spetsiaalne Uus-Meremaa oma, oleks olnud kindlasti parem.
Olen selle eeliseid näinud. Ja mitte ühelgi ei läinud juureotsad inetuks, mis mul selles kasvasid. Ei vetti ega vaju ära.
Aga eks elame siis koores,
esialgu saan kenasti ära kasutada rakukeraamika poti ümbrispotina.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar