õigemini istutamine uude potti ja uude substraati.
Oli ta nii elanud juba 2010 aasta sügisest.
Olin alguses temaga ju katsetanud kasvualuste suhtes ning lõpuks kooresse istutanud.
Sealjuures pühaliku tõotuse andnud, et ei kiusa teda enam.
Enne lahti harutamist, leotasin teda kusagil tund soojas vees koos potiga.
Andis ettevaatlikult harutada.
Siin ongi see juurepall. Mustad juured on need vanad, mis kunagi jäid alles, kui potti istutasin.
Rohelised on minu juures nende aastatega kasvanud.
Need on korras, paaril sai inetud otsad ära kärbitud ja kaneelitatud.
See tume värvus pärineb meie karedast rauarikkast veest ja
vast paaril korral on väetiselahust läinud otse juurtele, mis on küll nõrk olnud.
Igatahes sai kokku sihuke hunnik juuri,
mis kusagile ei tahtnud ära mahtuda.
Esialgsest tehtud potist ei tulnud midagi välja, tuli hoopis teine valida.
Poti valmistamisest aga siin juttu
http://annelasblogi.blogspot.com/2014/02/kasil-vorstitegemine.html
ja lõplik tulemus
http://annelasblogi.blogspot.com/2014/03/onnelikult-ja-tervelt-kodus.html
Sai kenasti pühalikust tõotusest kinni peetud ja ikka kooresse tagasi istutatud. Seekord küll keraamilisse savipotti mitte plastikusse.
Põhja sai pandud penoplasti tükid ning suurele augule risti üks suurem kooretükk.
Kasutatud Currlini firma keskmise jämedusega koort, eelnevalt läbi aurutatud.
Ei näe põhjust, miks oleks pidanud teisiti tegema.
Kui koor sobib temale paremini, siis tulebki sellesse jätta.
Tuleb jälgida oma taimi ning teha sellest vastavad järeldused, aga mitte nii kuidas endale meeldib või põnev tundub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar